solomed
Solomed 700nM
Leg 1, 200 nM
Aeg: 1d 10h 6m 10s
Leg 2, 500 nM
Aeg: 4d 3h 58m 50s
Kogutud miilid kokku: 2130 / 4430
Debrief solomed leg 2, 500nm soolo
Kui esimene etapp oli rohkem survival tänu autopiloodi puudumisele, siis teise puhul oli peamiseks teemaks mentaalne toimetulek. Mul oli suur uudishimu näha, milline olen üksi merel. Soolo on ikka midagi väga muud kui doublehanded. Sul pole kellegagi ettepanekuid põrgatada ning pead ise jõudma õige otsuseni. Ühtlasi ei ole kedagi, kes paneks paika kui hakkad liiga palju endas kõhklema.
Sõidu esimene osa läks kenasti, ehkki olin enda peale juba pahane, et ei olnud ettevalmistunud nii, nagu oleksin pidanud. Sellest algas juba vigade jada. Sõidu osas oli tegelikult kõik veel ok, püsisin ilusti fliidis ning sain ka paadi kiiruse kätte, kuid olin vaimselt siiski endas jube pettunud või negatiivne, ei oskagi öelda, mis see täpselt oli. See meelestatus mõjutab väga tugevalt enesekindlust ning seeläbi ka performance’it. Ühel hetkel hakkas tulema täiesti lolle vigu - märgis keerasin paudi tuksi ning oleks peaaegu märgi peale triivinud, kohe peale seda spinnakeri soot ja tackline läksid omavahel sõlme ja pidin otsa läbi lõikama, sest muidu oleksin lõpetanud kalju otsas. Peale seda saagat proovisin veel teise spinnakeriga, kuid selleks hetkeks kui purje üles sain, oli tuul jälle pööranud.
See Vahemere ilm on ikka midagi väga muud - iga tund on miski täiesti uus kliima, nii saimegi absoluutselt kõike. Ja seda kiirete vahetustega, mis omakorda tähendab väga palju purjevahetusi, mis on füüsiliselt laastav ja nõuab vaimset pingutust. Kokku olin viis korda pikemas tuuleaugus, millest kaks kestsid terve öö.
Kolmandal päeval jõudsin sinnamaani, et olin endaga nii pahuksis, et iga liigutus, mis ma tegin, läks valesti. Ühel hetkel olin valiku ees, et kas ma pushin edasi, eeldades, et ilmselt vead jätkuvad ja võimalik, et teen midagi katki või otsustan puhata ja olla valmis järgmisel päeval saabuvaks frondiks. Otsustasin mitte race mode’is enam olla. Seda hetke on ilusti ka tracki pealt näha, kus eraldun fliidist.
Ma olin selleks hetkeks täiesti veendunud, et olen viimane ja kahtlesin, kas jõuan üldse aega. Sadamasse jõudes sain teada, et kontrollaja kinnipanekuni on veel tükk aega, ma pole viimane ja üldse poleks pidanud ennast nii kehvasti tundma ega nii kergelt alla andma. Pikema maa soolos on iga päev rollercoaster, kus tipud on väga kõrged ja madalad väga madalad. Kaldal olles sain aru, et igaühel oli oma katsumus ning alles peale uinakut jõudis kohale, et oleme tegelikult millagi väga võimsaga hakkama saanud.
Tooksin siiski esile kogu selles negatiivses meelestatuses, et kui oli ikkagi vaja ennast kokku võtta, sest pole muud valikut, näed, et inimene on suuteline palju rohkemaks, kui arvame. Nii julgen soovitada teistelegi panna end väljakutsete ette, et õppida tundma oma täit pontentsiaali, et siis minna mägesid liigutama.
Õppekoht edasiseks - rohkem usku endasse. On olnud karmid paar kuud, kuid eesmärk sai täidetud: saada kätte vajalikud miilid. Nüüd mõni päev puhkust ning uuel nädalal Eestisse. Usun, et kohtume paljudega juba peagi Tallinna lahel!
PS, aitäh kõikidele jälgijatele ja toetavatele sõnadele, see muudab olemise fantastiliseks!